Kontakttõlge (Community interpreting) võimaldab isikutel või gruppidel, kes ei räägi ametlikku või peamist keelt, milles keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse teenuseid pakutakse, pääseda ligi nendele teenustele ja suhelda teenuseosutajatega. Tavalised kontakttõlke valdkonnad on sotsiaalteenused, nt sotsiaalhoolekanne, eluasemeteenused, töökohad või koolid; raviteenused, nt haiglad ning laste tervishoiuteenuste ja vaimse tervise keskused; ja õigusvaldkond, nt vanglad, politseijaoskonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kontakttõlk peab rakendama sobivat tõlkeviisi ja –strateegiat vastavalt tõlgitava situatsiooni tingimustele. Kontakttõlke alla kuuluvad liaisontõlge ehk lühike dialoogtõlge, nt eluaseme taotlus, politseiküsitlus või arstlik läbivaatus; järeltõlge – koos märkmete tegemisega – nt varjupaigataotleja jutt või tõlkimine kaitsetule tunnistajale kohtus; sünkroontõlge, mida tavaliselt sosistatakse (chuchotage) ühele või piiratud arvule klientidele, nt prokuröri või kaitsja lõpukõne ajal, lastevanemate koosolekutel koolis või iganädalastel seanssidel naiste varjupaigas, ent vahel osutatakse seda teenust ka suurematele seltskondadele kõrvaklappide ja tõlkekabiinide abil. Kontakttõlgid peavad tihti tõlkima kõikvõimalikke isiklikke ja ametlikke dokumente kohapeal, aga järjest enam soovitakse neilt tõlkeid ka telefoni või video teel. Teiste sõnadega öeldes ei erista kontakttõlki konverentsitõlgist mitte tõlkeviis või -strateegia, vaid institutsiooniline raamistik, mis on tavaliselt tundlik, delikaatne ja isiklik ning võib olla lausa piinarikas või vaenulik, ja töökorraldus: tõlkimine on kahesuunaline tegevus teenuseosutaja ja kliendi vahel, lisaks erinevad täielikult selle prokseemika, osapooled, formaalsuse tase ja keeleregistrite valik ning see on tervikuna ikka veel üksildane elukutse, millel on väga omalaadne sotsiaalne aura, professionaliseerumine ja töö tasustamine.
Kasutatud allikad
Angelelli, Claudia
2004aMedical Interpreting and Cross-cultural Communication. Cambridge: Cambridge University Press. BoP
Angelelli, Claudia
2004bRevisiting the Interpreter’s Role. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins. BoP
Barsky, Robert F.
1994Constructing a Productive Other. Discourse Theory and the Convention Refugee Hearing. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.
Berk-Seligson, Susan
1990The Bilingual Courtroom: Interpreters in the Judicial Process. Chicago: University of Chicago Press.
Hale, Sandra
2004The Discourse of Court Interpreting. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins. BoP
Hale, Sandra
2007Community Interpreting. London: Palgrave. T S B
Hertog, Erik & van der Veer, Bart
(eds)2006Taking Stock: Research and Methodology in Community Interpreting. Linguistica AntverpiensiaNew Series 5. Antwerpen: Hoger Instituut voor Vertalers en Tolken. TSB
Mason, Ian
(ed.)1999Dialogue Interpreting. Special issue of The Translator 5. TSB
Mason, Ian
(ed.)2001Triadic Exchanges. Studies in Dialogue Interpreting. Manchester: St. Jerome Press. T S B
Metzger, Melanie
1999Sign Language Interpreting: Deconstructing the Myth of Neutrality. Washington: Gallaudet University Press. TSB
Pöllabauer, Sonja
2005 “I don’t understand your English, Miss”. Dolmetschen bei Asylanhörungen. Tübingen: Stauffenberg.
Roy, Cynthia
2000Interpreting as a Discourse Process. Oxford: Oxford University Press. BoP
Wadensjö, Cecilia
1998 “Community Interpreting”. In Routledge Encyclopedia of Translation Studies, Mona Baker & Kirsten Malmkjaer (eds). London & New York: Routledge. T S B
Lisalugemist
Corsellis, Ann
2008Public Service Interpreting: The First Steps. London: Palgrave. TSB
Hale Sandra, Ozolins Uldis & Stern Ludmila
(eds)2009The Critical Link 5: Quality and Interpreting: a shared responsibility. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.
Pöchhacker, Franz
1999 “ ‘Getting Organized’: The Evolution of Community Interpreting.” Interpreting 4: 125–140. TSB
Valero Garcés, Carmen & Martin Anne
(eds)2008Building Bridges: The Controversial Role of the Community Interpreter. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.
BoP