Releetõlge [Relay interpreting]
Miriam Shlesinger
Bar-Ilan University
tõlkija Kadri Koitsaar
Sisukord
Releetõlge on tõlkimine ühest keelest teise kolmanda keele kaudu. Seega, näiteks kui delegaat kõneleb konverentsil araabia keeles ning tema jutu peab tõlkima inglise ja saksa keelde, kuid araabia-saksa keelesuuna tõlki ei ole, võib tõlke saksa keelde teha läbi inglise vahenduskeele (pivot-keele). Mõnel juhul võib releetõlk istuda isegi „tummas tõlkekabiinis“, st ülaltoodud näite puhul ei pruugi ingliskeelset tõlget üldse vajagi olla ja inglise keelt kasutatakse ainult saksa keelde tõlkimise võimaldamiseks. Releetõlget kasutatakse kõige sagedamini piiratud levikuga keelte puhul ja see on eriti levinud mitmekeelsetel konverentsidel riikides, kus enamikul tõlkidel on ainult kaks töökeelt või kus on mitu ametlikku keelt: nt Lõuna-Aafrikas, kus üks keel (enamasti inglise keel) vahendab mitut teist keelt. Releetõlget kasutati tavapraktikas ka kunagistes idabloki riikides, kus vahenduskeel oli vene keel. Kui varem peeti vahetut tõlget – ja tõlkimist enda emakeelde (A-keelde) – ainsaks vastuvõetavaks võimaluseks, siis suurte rahvusvaheliste organisatsioonide laienemisest ja muudest geopoliitilistest muutustest tingitud uus reaalsus on suurendanud vajadust releetõlke järele, hoolimata sellest, et seda peetakse „teisejärguliseks lahenduseks […]“ (Gebhard 2001) ja sageli kasutatakse tõlke, kes tõlgivad võõrkeelde (B-keelde), st teevad retuurtõlget.