Popoviči üldise definitsiooni järgi on enesetõlge „originaalteose tõlkimine teise keelde autori enda poolt“ ([1976]: 19). Ta leiab, et enesetõlget „ei saa pidada originaalteksti variandiks, vaid täieõiguslikuks tõlkeks“ ([1976]: 19). Mitmed hiljutised uurimused ei ole selle tegevuse määratlemisel aga nii positiivsed. Kolleri sõnul saab „enesetõlke“ ja „päris“ tõlke erinevust selgitada truuduse mõistega: „autorist tõlkija tunneb, et tal on õigus tekstis muudatusi teha, samas kui „tavaline“ tõlkija ei tihka seda teha“ (1979/1992: 197). Kuid „truuduse“ mõiste kohaldamine tõlkimisele on kahtluse alla seatud ning tänapäeval on see mõiste suuresti iganenud. Kolleri arvates eristab tõlkimist enesetõlkimisest autoriteedi küsimus. Seda kinnitab ka näitekirjanik Goldoni (1707–1793), kes kirjutas nii itaalia kui ka prantsuse keeles ise enda tekste tõlkides. Ta väidab: „Mul oli selles osas teiste ees siiski eelis: tavaline tõlkija ei oleks isegi raskuste korral julgenud sõnasõnalisest mõttest kõrvale hiilida; mina võisin aga oma teose autorina sõnu muuta, et need vastaksid paremini mu rahva maitsele ja tavadele“ (Goldoni, 2003: 257). Tõlkimise ja enesetõlkimise autorluse erinevusele toetudes rõhutab Jung, et enesetõlkijatel on „originaalteksti“ suhtes üks oluline eelis: „Peamine erinevus tavaliste tõlkijate ja enesetõlkijate vahel […] seisneb selles, et enesetõlkijad tunnevad oma esialgseid kavatsusi ning originaalteose esmast kultuurilist konteksti või kirjanduslikku interteksti paremini kui tavalised tõlkijad“ (Jung 2002: 30).
2007Translating lives: Living within two languages and cultures. Queensland: University of Queensland Press.
Bohórquez, Paola
2014 “Attaccamenti intraducibili: le problematiche degli affetti nell’autotraduzione translinguistica.” In La lingua spaesata. Il multilinguismo oggi, Chiara Montini (ed.). Bologna: Bononia University Press.
(eds)2013Autotraduzione e riscrittura. Bologna: Bononia University Press.
Cordingley, Anthony
(ed.)2013Self-Translation: Brokering Originality in Hybrid Culture. London: Bloomsbury.
Dasilva, Xosé Manuel & Tanqueiro, Helena
(eds)2011Aproximaciones a la autotraducción. Vigo: Editorial Academia del Hispanismo.
Ferraro, Alessandra
2011L’autotraduzione nelle letterature migranti. Oltreaceano, Udine: Editrice universitaria udinese.
Fitch, Brian T.
1988Beckett & Babel. An Investigation into the Status of the Bilingual Work. Toronto: University of Toronto Press.
Goldoni, Carlo
1993Storia del mio teatro, Milan: Rizzoli.
Grutman, Rainier
2008 “Self-translation”, In Routledge Encyclopedia of Translation Studies, Mona Baker & Gabriela Saldanha (eds), London: Routledge.
Hokenson, Jan Walsh & Munson, Marcela
2007The Bilingual Text. History and Theory of Literary Self-Translation. Manchester: St. Jerome Publishing.
Jacobs, J. U.
2002 “Translating the Heart of Darkness: cross-cultural discourse in the contemporary Congo Book.” In Translation, diversity and power, Ileana Dimitriu (ed.). Special issue of Current Writing 14 (2): 104–117
Jung, Verena
2002English-German self-translation of academic texts and its relevance for translation theory and practice. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Koller, Werner
1979Einführung in die Übersetzungswissenschaft. Uni-Taschenbücher 819. Heidelberg: Quelle & Meyer.
Lagarde, Christian & Tanqueiro, Helena
(eds)2013L’autotraduction aux frontières de la langue et de la culture. Limoges: Lambert & Lucas.
Osimo, Bruno
1999 “Nabokov’s selftranslations: interpretation problems and solutions in Lolita’s Russian version.” Sign System Studies 27: 215–233.
Oustinoff, Michaël
2001Bilinguisme d’écriture et auto-traduction: Julien Green, Samuel Beckett, Vladimir Nabokov. Paris: L’Harmattan.
Popovič, Anton
1976A Dictionary for the Analysis of Literary Translation. University of Alberta: Edmonton.
Tanqueiro, Helena
2000 “Self-Translation as an extreme Case of the author-Translator-Dialectic.” In Investigating Translation, Allison Beeby, Doris Ensinger & Marisa Presas (eds), 55–63. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins
