Ülekanne ja ülekandeuuringud [Transfer and Transfer Studies]

Susanne Göpferich
Gießen University
tõlkija Maarja Merioja & Terje Loogus
Sisukord

Tõlketeaduses puudub üks ja ühtne ülekande mõiste. Ülekande mõisteid eristab tõlkimise (translation) mõistetest see, et „tõlget“ nähakse sageli, kuid mitte tingimata, piiratuma ülekande vormina, mida seostatakse samaväärsuse (ekvivalentsuse) või muutumatuse (invariantsuse) nõudega (vt nt Koller 1992). Vastupidiselt hõlmavad ülekande mõisted – lisaks tõlgetele kitsamas tähenduses – ka tekstide ja muude kindla eesmärgiga loodud meediumide ümberkujundamist, näiteks, kui on eesmärk saada sihttekst või -meedium, mis täidab just sihtkultuuri publiku jaoks teatud kindlat otstarvet, järgimata invariantsuse kriteeriumit lähtematerjali suhtes. Ülekande tulemuseks on ka sihttekstid või -meediumid, mille funktsioonid erinevad lähtematerjali omadest. Ülekandeid, mille puhul on sihttekstile esitatavate nõuete hierarhias esikohal varieerumine, nimetatakse sageli adaptsioonideks (adaptations) või versioonideks. See, mil määral tõlkimise ja ülekande mõisted kattuvad, sõltub aga sellest, millisest tõlketeoreetilisest paradigmast lähtutakse. Viimase 60 aasta jooksul on tõlketeaduse uurimisväli üha laienenud, mistõttu on tõlkimise mõiste pidevalt lähenenud laiemale ülekande mõistele. Üksikasjalikult kirjeldab seda laienemist ning selle mõju tõlkimise mõistetele Göpferich (2007).

Full-text access to translations is restricted to subscribers. Log in to obtain additional credentials. For subscription information see Subscription & Price.

Kasutatud allikad

Antos, Gerd
2001 “Transferwissenschaft. Chancen und Barrieren des Zugangs zu Wissen in Zeiten der Informationsflut und der Wissensexplosion.” In Wissenstransfer zwischen Experten und Laien. Umriss einer Transferwissenschaft, Sigurd Wichter & Gerd Antos (eds), 3–33. Frankfurt am Main: Peter Lang.Google Scholar
Even-Zohar, Itamar
1990 “Translation and Transfer.” Polysystem Studies, Poetics Today 11 (1): 73–78.Google Scholar
2003 “Culture Repertoire and Transfer.” In Translation Translation, Susan Petrilli (ed.), 425–431. New York: Rodopi.Google Scholar
Göpferich, Susanne
1998 Interkulturelles Technical Writing: Fachliches adressatengerecht vermitteln. Tübingen: Narr.Google Scholar
2007 “Translation Studies and Transfer Studies: A plea for widening the scope of Translation Studies.” In Doubts and Direction in Translation Studies, Yves Gambier, Miriam Shlesinger & Radegundis Stolze (eds), 27–39. Amsterdam & Philadelphia: John BenjaminsGoogle Scholar
2008 Translationsprozessforschung: Stand – Methoden – Perspektiven. Translationswissenschaft 4. Tübingen: Narr.Google Scholar
Jakobson, Roman
1959 “On Linguistic Aspects of Translation.” In On Translation, Reuben A. Brower (ed.), 232–238. New York: Oxford University Press.Google Scholar
Koller, Werner
1992 Einführung in die Übersetzungswissenschaft. Heidelberg, Wiesbaden: Quelle & Meyer.Google Scholar
Lefevere, André
1992 Translation, Rewriting and the Manipulation of Literary Fame. London & New York: Routledge.Google Scholar
Mittelstraß, Jürgen
1998 Die Häuser des Wissens. Wissenschaftstheoretische Studien. Frankfurt am Main: Suhrkamp.Google Scholar
Pym, Anthony
1992 Translation and Text Transfer. Frankfurt am Main: Peter Lang.Google Scholar
Weissbrod, Rachel
2004 “From Translation to Transfer”. Across Languages and Cultures 5 (1): 23–41.Google Scholar

Lisalugemist

Reiß, Katharina & Vermeer, Hans J.
1984 Grundlegung einer allgemeinen Translationstheorie. Tübingen: Niemeyer.Google Scholar