Nagu paljudes muudes valdkondades, oli personaalarvutite kasutuselevõtt ka tõlkijate töös 1980. aastate keskel tähtis pöördepunkt. Siis sai esimene põlvkond tõlkijaid tänu arvutitele kasutada kommertslikke tekstitöötlusvahendeid nagu Microsoft (MS) Office‘i Word Perfect ja Word, töödelda digitaalset infosisu ning kiirendada ja osaliselt automatiseerida tõlkimisega tihedalt seotud tegevusi — sihtteksti kirjutamist ja toimetamist. Kui arvutiprotsessorite ja mälu maht suurenes ning bürood ja organisatsioonid hakkasid digiteerima oma andmeid ja looma arvutitevahelisi sisevõrke, hakkasid tõlkijad kasutama ja hiljem jagama materjale, mille nad olid koostanud ja salvestanud serveritesse, sisemistele kõvaketastele ja välistele andmekandjatele.

Kasutatud allikad

Bowker, Lynne

2002 Computer-Aided Translation Technology. A Practical Introduction. Didactics of Translation Series. Ottawa: University of Ottawa Press.

Dunne, Keiran J.

(ed.) 2006 Perspectives on Localization. American Translators Association Scholarly Monograph Series. Vol. XIII. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.

Esselink, Bert

2000 A Practical Guide to Localization. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.

Gambier, Yves & Gottlieb, Henrick

(eds) 2001 (Multi)Media Translation. Concepts, Practices, and Research. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.

Quah, C. K.

2006 Translation and Technology. Houndmills & New York: Palgrave Macmillan.

Sin-wai, Chan

2004 A Dictionary of Translation Technology. Hong Kong: The Chinese University Press

Somers, Harold

(ed.) 2003 Computers and Translation. A translator’s guide. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.

Yuste Rodrigo, Elia

(ed.) 2008 Topics in Language Resources for Translation and Localisation. Amsterdam & Philadelphia: John Benjamins.

Zetzsche, Jost

2009 The Translator’s Tool Box. A Computer Primer for Translators. Version 8. International Writers’ Group, LLC. http://​www​.internationalwriters​.com​/toolbox/ [Accessed 10 May 2010].