Tänapäevases multimeediaühiskonnas on audiovisuaalsest tõlkest (AVT) saanud aina nähtavam ja olulisem tegur suhtluse ja dialoogi soodustamisel üha mitmekultuurilisemas ja mitmekeelsemas keskkonnas. AVT on üldmõiste, millega viidetakse programmide tõlkimisele, kus verbaalne mõõde on vaid üks paljudest suhtlusprotsessi kujundavatest teguritest. Selles valdkonnas raskendab tõlkija tööd erinevate semiootiliste kihtide koosesinemine visuaalsete (pildid, kiri, žestid) ja heliliste (muusika, müra, dialoog) kanalite kaudu. Kõigi audiovisuaalsete programmide tõlkimise võimaluste seast (Gambier 2003) on subtitreerimine väidetavalt kõige levinum, kuna see on odav ja kiire. Muud võimalused on suuline tõlge(Interpreting), pealelugemine ja dubleerimine(Voiceover and dubbing).
