Article published in:
Gender Across Languages: Volume 4
Edited by Marlis Hellinger and Heiko Motschenbacher
[IMPACT: Studies in Language, Culture and Society 36] 2015
► pp. 125–151

The representation of gender in Estonian

| University of Groningen, The Netherlands
Published online: 09 April 2015
https://doi.org/10.1075/impact.36.05has
References

References

Aavik, Johannes
1912 “Kõige suurem germanismus eesti keeles [The greatest Germanism in Estonian].” Eesti Kirjandus 7: 353–369.Google Scholar
1919 Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga [Glossary of new words. Contains over 2,000 new and lesser used words with tables of derivational suffixes]. Tartu: Istandik.Google Scholar
1921 Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk [Glossary of new and lesser known words. Contains over 4,000 newer, lesser known and seldom used words. Second, improved and enlarged edition]. Tallinn: A. Keisermann.Google Scholar
Abondolo, Daniel
ed. 1998 The Uralic languages. London: Routledge.Google Scholar
Alvre, Paul
1994 “Arvustus [Review]: Cornelius Hasselblatt. Grammatisches Wörterbuch des Estnischen. Wiesbaden, 1992.” Linguistica Uralica 30: 53–57.Google Scholar
Berg, Maimu
1996a “Im Gebirge.” Estonia 1996(2): 47–49.Google Scholar
1996b “In den Bergen.” Estonia 1996(2): 50–52.Google Scholar
Blokland, Rogier
2009 The Russian loanwords in literary Estonian. Wiesbaden: Harrassowitz.Google Scholar
Blokland, Rogier & Cornelius Hasselblatt
2003 “The endangered Uralic languages.” In Language death and language maintenance. Theoretical, practical and descriptive approaches, eds. Mark Janse & Sijmen Tol. Amsterdam: John Benjamins, 107–141. CrossrefGoogle Scholar
Braun, Friederike
1997 “Genuslose Sprache – egalitäre Sprache? Die Behandlung der Geschlechter in Sprachen mit und ohne Genus.” Jahrbuch für finnisch-deutsche Literaturbeziehungen 29: 39–49.Google Scholar
Chalvin, Antoine
2010 Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne. Paris: L'Harmattan.Google Scholar
Comrie, Bernard
1988 “General features of the Uralic languages.” In The Uralic languages. Description, history and foreign influences, ed. Denis Sinor. Leiden: Brill, 451–477.Google Scholar
EES = Metsmägi, Iris & Meeli Sedrik & Sven-Erik Soosaar eds. 2012 Eesti etümoloogiasõnaraamat [Estonian etymological dictionary]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
Eesti Statistika
2012 http://​www​.stat​.ee​/haridus [6 May 2013].
2013 http://​www​.stat​.ee​/34276 [8 July 2013].
EKMS =
Saareste, Andrus 1958-1963 Eesti keele mõisteline sõnaraamat [Analogical dictionary of Estonian]. Dictionnaire analogique de la langue estonienne, Vol. 4, Stockholm: Vaba Eesti. [Index = Saareste 1979]Google Scholar
EKÕS = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat
[Orthographical dictionary of Estonian] 1918 Tallinn: K.-Ü. Rahwaülikooli kirjastus.Google Scholar
EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat
[Explanatory dictionary of written Estonian] 1988–2007 Tallinn: Valgus / Keele ja Kirjanduse Instituut / Eesti Keele Instituut / Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. “Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk [Explanatory dictionary of Estonian. Second, enlarged and improved edition of the ‘Explanatory dictionary of written Estonian’] 2009 Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
Engelberg, Mila
1998 “Sukupuolistuneet ammattinimikkeet [Gendered professional names].” Virittäjä 102: 74–92.Google Scholar
2002 “The communication of gender in Finnish.” In Gender across languages. The linguistic representation of women and men, vol. 2, eds. Marlis Hellinger & Hadumod Bußmann. Amsterdam: John Benjamins, 109–132. CrossrefGoogle Scholar
EÕS = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu II täiendatud ja parandatud trükk
[Estonian orthological dictionary. Second, enlarged and improved print of the Estonian orthographical dictionary] 1925–1937 Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.Google Scholar
Erelt, Mati
ed. 2003 Estonian language. Tallinn: Estonian Academy Publishers.Google Scholar
European Parliament
2008 Sooneutraalne keelekasutus Euroopa Parlamendis [Gender-neutral language use in the European Parliament]. http://​www​.europarl​.europa​.eu​/RegData​/publications​/2009​/0001​/P6​_PUB%282009%290001​_ET​.pdf [15 August 2014].
Haawa, Anna
1914 “Vastuseks ja seletuseks protestidele ning küsimustele, mis Anderseni muinasjuttude tõlke arvustajad “Eesti Kirjanduses” nr. 1 ja “Postimehes” nr. 24, 1914 avaldanud [Answer to and explanation of the protests and questions which the reviewers of the translation of Andersen’s fairy tales had published in no. 1 of Eesti Kirjandus and in Postimees no. 24, 1914].” Eesti Kirjandus 9: 159–163.Google Scholar
Hasselblatt, Cornelius
1992 Grammatisches Wörterbuch des Estnischen. Wiesbaden: Harrassowitz.Google Scholar
1993  Ural-Altaische Jahrbücher , Neue Folge 12: 292–296.Google Scholar
1998 “Die Frau im estnischen Lexikon.” In Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii, eds. Riho Grünthal & Johanna Laakso. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 147–155.Google Scholar
2003 “Was kann die Genderforschung der Finnougristik bieten, und was kann die Finnougristik der Genderforschung bieten?” Wiener Elektronische Beiträge des Instituts für Finno-Ugristik 2003(3). http://​webfu​.univie​.ac​.at​/texte​/hasselblatt1​.pdf [15 August 2014].Google Scholar
2008 “The postcolonial trap – features of recent Estonian discourse patterns.” In The end of autonomy? Studies in Estonian culture, ed. Cornelius Hasselblatt. Maastricht: Shaker, 104–110.Google Scholar
2010 “ Cherchez la femme or How gendered are Estonian literary histories and handbooks?” Interlitteraria 15(2): 312–332.Google Scholar
Hellinger, Marlis & Hadumod Bußmann
2001 “Gender across languages: The linguistic representation of women and men.” In Gender across languages. The linguistic representation of women and men, vol. 1, eds. Marlis Hellinger & Hadumod Bußmann. Amsterdam: John Benjamins, 1–25. CrossrefGoogle Scholar
Hinderling, Robert
1979 Rückläufiges estnisches Wörterbuch. Eesti keele pöördsõnaraamat (Sõnalõpuline leksikon). Reverse dictionary of the Estonian language. Bayreuth: Sprach- und literaturwissenschaftliche Fakultät der Universität.Google Scholar
Kaalep, Heiki-Jaan & Kadri Muischnek
2002 Eesti kirjakeele sagedussõnastik[Frequency dictionary of Estonian]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.Google Scholar
Krikmann, Arvo & Ingrid Sarv
1980–1985 Eesti vanasõnad I-III [Estonian proverbs I-III]. Tallinn: Eesti Raamat.Google Scholar
1987 Estnische Sprichwörter V (2): 1–15140. Tallinn: Eesti Raamat.Google Scholar
1988 Eesti vanasõnad IV. Lisad [Estonian proverbs IV. Supplement]. Tallinn: Eesti Raamat.Google Scholar
Kulonen, Ulla-Maija
1999 “Kulttuurisanat ja esihistoria [Cultural words and prehistory].” In Pohjan poluilla. Suomalaisten juuret nykytutkimuksen mukaan [On ground paths. The roots of the Finns according to modern research], ed. Paul Fogelberg. Helsinki: Suomen Tiedeseura, 240–244.Google Scholar
Kulu, Hill
1997 “Väliseestlased [Exile Estonians].” In Eestlane olla ... [To be Estonian …], eds. Hill Kulu & Katrin Metsis & Tiit Tammaru. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 11–19.Google Scholar
Laakso, Johanna
2005 Our otherness. Finno-Ugrian approaches to women’s studies, or vice versa. Wien: Lit.Google Scholar
Laanest, Arvo
1982 Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Hamburg: Buske.Google Scholar
Lauristin, Marju
1995 “Über Armut und Emanzipation.” Estonia 1995(1): 21–26.Google Scholar
Lavotha, Ödon
1973 Kurzgefaßte estnische Grammatik. Wiesbaden: Harrassowitz.Google Scholar
Lie, Suzanne Stiver & Lynda Malik & Ilvi Jõe-Cannon & Rutt Hinrikus
eds. 2007 Carrying Linda’s stones. An anthology of Estonian women's life stories. Tallinn: Tallinn University Press.Google Scholar
Loog, Mai
1992 Nende sõned, sõnad. Uurimus eriealiste tüdrukute ja poiste kõnekeelest [Their word forms, their words. Study of the colloquial language of girls and boys of different ages]. Tampere: Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.Google Scholar
Mägiste, Julius
1929 “Nais-sugu tuletuslõpu jälgi läänemeresoome keelis [Traces of a feminine derivational suffix in the Finnic languages].” In Keelekultuur I [Language culture], eds. Johannes Aavik & Oskar Loorits & Julius Mägiste. Tartu: Kotikielen Seura, 22–39.Google Scholar
Mänd, Kadi & Barbi Pilvre & Mari-Liis Sepper
2003 Tilliga ja tillita. Retsepte Eesti feministidelt [With and without wee-wee. Recipes from Estonian feminists]. Tallinn: ENUT.Google Scholar
Marling, Raili & Liina Järviste & Käthlin Sander
2010 Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis II [On the way to a balanced society. Women and men in Estonia II]. Tallinn: Eesti Sotsiaalministeerium.Google Scholar
Matsumura, Kazuto
1994 “Is the Estonian adessive really a local case?” Journal of Asian and African Studies 46–47: 223–235.Google Scholar
1996 “The Estonian translative: A corpus-based description.” In Estonian typological studies I, ed. Mati Erelt. Tartu: Eesti Keele õppetool, 68–122.Google Scholar
Metsmägi, Iris & Meeli Sedrik & Sven-Erik Soosaar
2013 “Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes [The origin of the word stems of written Estonian in numbers].” Keel ja Kirjandus 56: 313–332.Google Scholar
Neumann, Mihkel
1903 Praktisches Lehrbuch der Estnischen Sprache für den Selbstunterricht. Reval: M. Neumann.Google Scholar
Nübling, Damaris
2009 “Zur lexikografischen Inszenierung von Geschlecht.” Zeitschrift für Germanistische Linguistik 37: 593–633. CrossrefGoogle Scholar
Oksaar, Els
1967 “Estnisch temake – ein metaphorisches Pronomen.” Ural-Altaische Jahrbücher 39: 153–162.Google Scholar
ÕS 1960 = Nurm, Ernst ed. 1960 Õigekeelsuse sõnaraamat [Orthological dictionary]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.Google Scholar
ÕS 1976 = Kull, Rein & Erich Raiet eds. 1976 Õigekeelsussõnaraamat [Orthological dictionary]. Tallinn: Valgus.Google Scholar
ÕS 1999 = Erelt, Tiiu ed. 1999 Eesti keele sõnaraamat [Dictionary of Estonian]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
ÕS 2006 = Erelt, Tiiu ed. 2006 Eesti õigekeelsussõnaraamat [Estonian orthological dictionary]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
ÕS 2013 = Raadik, Maire ed. 2013 Eesti õigekeelsussõnaraamat [Estonian orthological dictionary]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (web version: http://​www​.eki​.ee​/dict​/qs/ [15 August 2014])Google Scholar
Pilvre, Barbi
2000 “Taming the phantom of feminism in Estonia. Equal rights and women’s issues.” In Private views. Spaces and gender in contemporary art from Britain and Estonia, eds. Angela Dimitrakaki & Pam Skelton & Mare Tralla. London: Women’s Art Library, 60–71.Google Scholar
2002 Formaat. Valitud tekste klassivõistlusest ja naisküsimusest 1996–2002 [Format. Selected texts on class struggle and the woman question]. Tallinn: Eesti Ekspress.Google Scholar
Põldvee, Aivar
2013 “Sodomie, gender studies und die baltische Geschichte: Anmerkungen zu einer schwedischen Dissertation.” Forschungen zur baltischen Geschichte 8: 220–227.Google Scholar
Raag, Raimo
1987 “Mittelniederdeutsche und skandinavische Lehnwörter im Estnischen und Livischen.” In Sprachkontakt in der Hanse. Aspekte des Sprachausgleichs im Ostsee- und Nordseeraum. Akten des 7. Internationalen Symposions über Sprachkontakt in Europa, Lübeck 1986, ed. P. Sture Ureland. Tübingen: Niemeyer, 317–346.Google Scholar
1999a Eestlane väljaspool Eestit. Ajalooline ülevaade [The Estonian outside Estonia. Historical survey]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.Google Scholar
1999b “One plus one equals one: The forging of Standard Estonian.” International Journal of the Sociology of Language 139: 17–38. CrossrefGoogle Scholar
Rätsep, Huno
1983 “Eesti kirjakeele tüvevara päritolu [The origin of the word stems of written Estonian].” Keel ja Kirjandus 26: 539–548.Google Scholar
Ross, Johanna
2012 “Sõbranna – sõbralaadne toode. Kultuurilisi representatsioone meilt ja mujalt [Female friend – a friend resembling product. Cultural representations from us and elsewhere].” Vikerkaar 1/2: 166–173.Google Scholar
Ross, Kristiina
1996 “Naine eesti keele grammatikas [The woman in Estonian grammar].” Vikerkaar 11/12: 102–106.Google Scholar
Saagpakk, Paul F.
1982 Eesti-inglise sõnaraamat. Estonian-English dictionary. New Haven: Yale University Press.Google Scholar
Saareste, Andrus
1979 Eesti keele mõisteline sõnaraamatu indeks [Index of the analogical dictionary of Estonian]. Index du dictionnaire analogique de langue estonienne. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen. CrossrefGoogle Scholar
Sepp, Alar
2012 Eesti arstide tööga rahulolu. Arst 2011. Ankeetküsitlus 1997–2006 diplomeeritud arstidele [Estonian physicians’ contentment with their work. Physician 2011. Poll among physicians graduated between 1997 and 2006]. Tallinn: TTÜ Kirjastus.Google Scholar
SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat [Large orthological dictionary]. 1: A-heinaleminek
1948 Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.Google Scholar
TEA = TEA entsüklopeedia
[TEA encyclopedia] 2008 Tallinn: TEA.Google Scholar
Vadi, Ene
2003 “Naise roll ja identiteet reklaamidiskursuses [The role and identity of women in advertising discourse].” In Viro ja suomi: Kohdekielet kontrastissa [Estonian and Finnish: Target languages in contrast], eds. Pirkko Muikku-Werner & Hannu Remes. Joensuu: Joensuun Yliopistopaino, 214–224.Google Scholar
Vasvári, Louise O.
this volume. “Hungarian: Gender in a grammatically genderless language.” In Gender across languages. The linguistic representation of women and men, vol. 4 eds. Marlis Hellinger & Heiko Motschenbacher Amsterdam John Benjamins Crossref
VÕS 1946 = Muuk, Elmar ed. 1946 Väike õigekeelsus-sõnaraamat [Small orthological dictionary]. Tartu: Teaduslik Kirjandus. CrossrefGoogle Scholar
Wiedemann, Ferdinand Johann
1869 Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Eggers & Co.Google Scholar
1875 Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. Leipzig: Voss.Google Scholar