Cover not available
Part of
Uralic Essive and the Expression of Impermanent State
Edited by Casper de Groot
[Typological Studies in Language 119] 2017
► pp. 57–90

Chapter 3
The essive in Estonian

This chapter presents an empirical study of the distribution of the essive marker in Standard Estonian and Estonian dialects. The use of the essive has changed considerably in Estonian: it almost vanished from North Estonian but was revived in the 19th century. In South Estonian, the essive ending has merged with that of the inessive. The description of the properties of the essive marker follows the questionnaire of the Uralic essive. The domains involved are non-verbal main predication, secondary predication, complementation, and manner, temporal, and circumstantial adverbial phrases. The study specifically investigates the opposition between permanent and impermanent state in non-verbal predications. The use of the marker in the essive sense is contrasted with that of the translative and also to other means of marking non-permanent state.

Keywords: Estonian, Estonian dialects, essive case, case syncretism, impermanent state, non-verbal predication
Article outline
  • 1.Introduction
    • 1.1Data
    • 1.2Formation
    • 1.3Historical background and distribution in dialects
    • 1.4The revival of the essive
  • 2.Non-verbal predication
  • 3.Secondary predication
    • 3.1The essive as a marker of secondary predicates
    • 3.2Depictives
    • 3.3Circumstantials
    • 3.4Temporals
  • 4.Complements
  • 5.Adverbials
  • 6.Temporality and location
  • 7.Comparatives and expressions of similarity
  • 8.Essive versus translative
  • 9.Word order
  • 10.Conclusions
  • Notes
  • Transcription symbols
  • Sources
  • References
Published online: 30 November 2017
DOI logo
https://doi.org/10.1075/tsl.119.03met
References

Sources

BC =  balanced corpus (subcorpus of ERC)
CELL =  Corpus of Estonian Literary Language [URL]> (9 March 2014)Google Scholar
CED =  Corpus of Estonian Dialects [URL]> (9 March 2014)Google Scholar
CSE =  Corpus of Spoken Estonian [URL]> (19 November 2014)Google Scholar
ERC =  Estonian Reference Corpus [URL]> (9 March 2014)Google Scholar
ETT =  etTenTen [URL]> (29 March 2014)Google Scholar
FICT =  fiction texts (subcorpus of CELL)
NEWS =  newspaper texts (subcorpus of CELL)
Ariste, Paul
1960 Ektsessiivist läänemeresoome keeltes. Emakeele Seltsi Aastaraamat 6: 145–161. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.Google Scholar
Creissels, Denis
2014 Functive phrases in typological and diachronic perspective. Studies in Language 38(3): 605–647. DOI logoGoogle Scholar
EES=Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012 Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
EKG II=Erelt, Mati, Kasik, Reet, Metslang, Helle, Rajandi, Henno, Ross, Kristiina, Saari, Henn, Tael, Kaja & Vare, Silvi 1993 Eesti keele grammatika, II: Süntaks, lisa: kiri. (Peatoimetaja M. Erelt). Tallinn: Keele ja Kirjanduse Instituut.Google Scholar
Erelt, Mati & Helle Metslang
2003 Case marking of the predicative in Estonian. Linguistica Uralica XXXIX(3): 166–174.Google Scholar
Erelt, Mati
(ed.) 2003 Estonian Language [Linguistica Uralica Supplementary Series 1]. Tallinn: Estonian Academy Publishers.Google Scholar
2017 Öeldistäitemäärus. In Eesti keele süntaks [Eesti keele varamu III], Mati Erelt & Helle Metslang (eds), 289-299. Tartu Ülikooli kirjastus.Google Scholar
ETTd Description of the corpus etTenTen. [URL] (29 March 2014).
Hansen, Klaus
2000 Genitive case or determinative phrase? The status of ’s forms in Modern English. In Words: Structure, Meaning, Function. A Festschrift for Dieter Kastovsky [Trends in Linguistics 130], Christiane Dalton-Puffer & Nikolaus Ritt (eds), 111–124. Berlin: Mouton de Gruyter. DOI logoGoogle Scholar
Himmelmann, Nikolaus P. & Schultze-Berndt, Eva F.
2005 Issues in the syntax and semantics of participant-oriented adjuncts: An introduction. In Secondary Predication and Adverbial Modification. The Typology of Depictives, Nikolaus P. Himmelmann & Eva F. Schultze-Berndt (eds), 1–67. Oxford: OUP. DOI logoGoogle Scholar
Honti, László
2013 Seinsverben und Copulae im Uralischen. Linguistica Uralica XLIX(4): 241–271. DOI logoGoogle Scholar
Iva, Sulev
2002 Võru-eesti sõnaraamat [Võru Instituudi Toimetised 12]. Tartu- Võru Instituut.Google Scholar
2007 Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem [Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 20]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.Google Scholar
Juhkam, Evi
2012 Harju-Madise murrak. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
Keem, Hella
1970 Tartu murdest. In Tartu murde tekstid. Eesti murded III, Hella Keem, 9–47. Tallinn: Valgus.Google Scholar
1997 Võru keel. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.Google Scholar
Kont, Karl
1955 Translatiivist läänemeresoome keeltes ja mordva ning lapi keeles. Emakeele Seltsi Aastaraamat I. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.Google Scholar
Laanest, Arvo
1982 Einführung in die ostseefinnischen Sprachen, autorisierte Übersetzung aus dem Estnischen von Hans-Hermann Bartens. Hamburg: Helmut Buske.Google Scholar
Leetberg, Karl
1934  Na-kaasus on halb ja tarbetu. Eesti Kirjandus, 362–374.Google Scholar
Lehtinen, Tapani
2007 Kielen vuosituhannet. Suomen kielen kehitys kantauralista varhaissuomeen [Tietolipas 215]. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.Google Scholar
Lindström, Liina
2005 Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles [Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 16]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.Google Scholar
Metslang, Helle
2007 Translatiivi ja essiivi kasutusest eesti ja soome keeles. In Merkityksen ongelmasta vähemmistökielten oikeuksiin. Juhlakirja professori Helena Sulkalan 60-vuotispäivänä [Acta Universitatis Ouluensis, B Humaniora], Harri Mantila, Merja Karjalainen & Jari Sivonen (eds), 143–164. Oulu: Oulun Yliopisto.Google Scholar
Must, Mari
1987 Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus.Google Scholar
Mägiste, Julius
1983 Estnisches etümologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.Google Scholar
Pai, Kristiina
2001 Essiivne ja translatiivne predikatiivadverbiaal. In Keele kannul: Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001, 232–249. Tartu: Tartu Ülikool.Google Scholar
PHC 2011 = PHC 2011: 157 native languages spoken in Estonia. Population and Housing Census. [URL] (9 March 2014).
Plado, Helen
2015 The subject of the Estonian des-converb.– SKY Journal of Linguistics. 28: 313–348.Google Scholar
Rätsep, Huno
1979 Eesti keele ajalooline morfoloogia, II. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.Google Scholar
1989 Eesti keele tekkimise lugu. Akadeemia 7: 1503–1524.Google Scholar
Schultze-Berndt, Eva F. & Himmelmann, Nikolaus P.
2004 Depictive secondary predicates in crosslinguistic perspective. Linguistic Typology 8: 59–131. DOI logoGoogle Scholar
Stassen Leon
2001 Nonverbal predication in the Circum-Baltic languages. In Circum-Baltic Languages, Vol. 2: Grammar and Typology [Studies in Language Companion Series 55], Östen Dahl & Maria Koptjevskaja-Tamm (eds), 569–590. Amsterdam: John Benjamins.Google Scholar
Tael, Kaja
1988 Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega) [Preprint KKI-56]. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.Google Scholar
Tanning, Salme
1961 Mulgi murdetekstid. Eesti murded, I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.Google Scholar
2004 Karksi murrak. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Google Scholar
Tikk, Evi
1953 Essiiv eesti keeles. Diploma thesis. Ms, University of Tartu, Department of Estonian and General Linguistics.Google Scholar
Velsker, Eva
2006 Ööd tähistavad ajaväljendid eesti murretes, ühis – ja kirjakeeles. Emakeele Seltsi Aastaraamat 51: 184–207 (2005) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.Google Scholar
Viitso, Tiit-Rein
2003 Phonology, morphology and word-formation. In Erelt (ed.), 9–129.Google Scholar